Energia julgeolek ja jätkusuutlikkus
Kuidas tagada Eesti energiajulgeolek ja energia tootmise jätkusuutlikkus, sh keskkonnaõbralikkus?
Kuidas tõsta noorte teadlikkust osalusdemokraatiast ning suurendada kaasatust ühiskondlikku tegevusse?
Tukle kampa mõtlema, mida saame teha, et tõsta noorte osalust ja parandada meie demokraatia kvaliteeti!
Õnnelikuma Eesti nimel: tõstame teadlikkust ja oskusi vaimse tervise tugevdamiseks!
Kuidas tõsta teadlikkust vaimse tervise probleemidest ja inimeste oskusi nendega tegeleda?
Sul on väljakutse, mida soovid teistega jagada?
Sinu väljakutsest võivad kasvada mõjusad algatused!
Kuidas eakate üksildust leevendada?
Palju räägitakse ja kirjutatakse viimastel aastatel üksildusest, mis kasvab üle maailma. Samuti Eestis. Üksildus on midagi muud kui üksindus, mille inimene valib omal vabal tahtel.
Mida teha, et vähendada Uuskasutuskeskusesse jõudvat tekstiili – ja majapidamisprügi hulka?
Mis oleks, kui mõtleksime jäätmetest kui ressursist? Me viskame ära nii palju asju, mille valmistamisse on keegi pannud oma loovuse, energia, raha, materjale, loodusvarasid…
Kuidas kohaneda kliimamuutustega ja neid pidurdada? / How can we adapt to and curb climate change?
The first one of our global challenges in which we expect youth, NGOs, companies and teachers from several countries to take meaningful action while learning about the phenomena of climate change.
Kas tulevikukool on internetis? Kuidas tagada kvaliteetne ja kättesaadav haridus muutuvas maailmas?
Ennustatakse, et 65% tänasest algkooli õpilastest töötavad tulevikus töökohtade peal, mida pole veel olemas. Kuidas neid selleks ette valmistada? Millist haridust vajame muutuvas maailmas? Kuidas muudab haridus maailma?
Kas jäätmeteta elustiil on võimalik? Aga ringmajandus?
Mis oleks, kui mõtleksime jäätmetest kui ressursist? Me viskame ära nii palju asju, mille valmistamisse on keegi pannud oma loovuse, energia, raha, materjale, loodusvarasid…
Jätkusuutlik mood ehk kuidas muuta tekstiilitööstust nii, et see oleks inimesele ja planeedile hea?
Kas teadsid, et iga sekund viiakse ühe rekkatäie jagu tekstiilijäätmeid prügimäele või põletatakse? Et igal aastal kulub rõivaste tootmiseks ligikaudu 108 miljonit tonni taastumatuid ressursse ja maha võetakse 120 miljonit puud?
Loome muusikalised aiad ja pargid – heliallikad, mis kajavad vastu!
Eesti on muusikarahvas – lisame rohkem muusikat meie avalikku ruumi! Aitame sellega parandada vaimset tervist ja tuua palju rõõmu nii igale inimesele – igale vanusele ja võimekusele.
Kuidas muuta õiglase kaubanduse tooted Eestis populaarseks?
Nagu paljudes teisteski riikides, nii kasutatakse ka Eestis paljusid tooteid, mis on valmistatud arengumaades. Kui me räägime toidust, siis ühed levinuimad tooted on kohvi, suhkur, kakao, banaanid, lilled, puuvill. Alati aga ei ole tegu “õiglase kaubaga”. Mis on Fairtrade ja kuidas tõsta eestlaste teadlikkust sellest?
Kuidas uussisserändajate ja kohalike elanike omavahelist suhtlust ja läbikäimist suurendada minu linnas/vallas?
Tänasel päeval on probleemiks, et välismaalaste peamine sotsiaalne võrgustik on pigem mitte
eestlaste vaid teiste välismaalaste hulgas. Eestlase ja uussisserändajate vahel ei teki ühtekuuluvustunne iseenesest ning selle tekkimiseks tuleks enam toetada kohalike ja sissrändanute vahelisi kontakte ning ühiste tegevuste võimalusi.
Kuidas teha nii, et väljarände tõttu minu kodupaik tühjaks ei jää?
Suurenenud on väljaränne Eesti väiksematest asulatest, nii suurematesse Eesti keskustesse kui välismaale. Kuidas teha nii, et väljarände tõttu asulad tühjaks ei jää?
Kas kõik teavad mis on CRAP? Suurendame kriitilist meediatarbimist!
Kuidas teha nii, et oleksime targemad meediatarbijad? Otsime nutikaid ideid, mis aitaks suurendada Eesti inimeste kriitilist mõtlemist ja meediateadlikkust.
Mida teha selleks, et inimesed toituksid tervislikumalt?
Tasakaalustamata toitumine ning vähene ja ebaregulaarne liikumine – suur probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Kuidas mitte olla vaene?
Oskus rahaga teadlikult ümber käia, seda säästa ja investeerida, on mitte ainult noorte, vaid kõigi Eesti elanike jaoks vajalik. Mida targemad ja oskuslikumad on inimesed rahaasjades, seda tervem ja tugevam on ka majandus terviklikult.
Lõpetame (küber)kiusamise!
Küberkiusamine, mille all mõistetakse tagakiusamist ja alandamist internetis, on muutunud üsna tõsiseks probleemiks: iga neljas laps vanuses 12 kuni 17 aastat on selle nähtusega ühes või teises vormis kokku puutunud.
Tour de Food
Kas praegused tarbijaharjumused on meie planeedi tervise seisukohast jätkusuutlikud?
Mida teha selleks, et ühiskond oleks sidus?
Tänane kiiresti muutuv maailm (populismi tõus, religioosne äärmuslus, majanduskriisid, surve inimõigustele ja inimväärikusele) eeldab, et õpime toetama kaasava, demokraatliku ja sidusa ühiskonna toimimist. Ühiskond on nii tugev kui selle kõige nõrgem lüli.